Borzoi & Laps / Borzoi & Child

# 1997 – Viivika & Saba

Minu tütred on juba suureks sirgunud, kuid nende lapsepõlv möödus borzoide seltsis. Üldlevinud on arusaam, et borzoi ja laps ei sobi kokku. Kuid paljudel eesti hurdapidajatel on peres lapsed kasvamas ja ma ei ole kuulnud, et neil probleeme oleks. 1996.aasta 10.veebruaril sündis mul tütar Viivika. Sellest ajast kasvasid minu hurdad ja lapsed toredasti koos. Borzoidele meeldis vankri kõrval lebada, kui beebi magab ja vankri kõrval jalutada, kui ta välja kaasa võetakse. Hurt on parasjagu kõrget kasvu, et pidevalt beebit “kontrollida”. Ta lihtsalt peab oma pika koonu magava lapse juurde toppima, justkui veendumaks, et kõik korras on. Minu tütardele on borzoi üks suur karvane mälestus lapsepõlvest. Vene hurt on rahulik, tema juures on hea mängida. Borzoi tuleb alati lohutama, kui laps nutab. Kui meie, emmed ja issid, koeri põllul jalutame/jooksutame, leiavad ka lapsed vabas looduses endale põnevat tegevust. Need väljasõidud on meeldivad ja kasulikud kõigile pereliikmetele. Lastel on hea borzoiga rääkida, kuna nad borzoid head kuulajad. Ja borzoidelt saab isegi nõu küsida. Kord sattusin aias peale, kui mu kaheaastane tütar Marleen kuudi uksele nõjatus ja koerale midagi pikalt rääkis. Marleen lõpetas oma jutu sõnadega: “Mis sa sellest arvad, Saba?” Ma küll ei näinud Sabat, kuid tean, et ta vaatas kogu see aeg Marleeni. Saba ilusad pruunid silmad läksid lahti, kui laps juttu rääkima tuli. Küllap tüdrukud sobilikud vastused oma küsimustele nendest silmadest välja ka lugesid.

Käisin sageli näitustel ja enamasti olid ka lapsed on mul kaasas. Esiteks annab näituseplatsil palju põnevat korda saata, teinekord ei näinud mitme tunni vältel oma lapsi. Tütarde kasvades tekkis neil ka soov ka ise koertega ringi minna. Ühise keele leidmise korral on borzoid head koerad näitamiseks. Viivika alustas ka Almazkaga oma händleri-karjääri. Praeguseni on Viivika teinekord abiks kui kedagi hurda ringiviimiseks vajan. Marleen oli alguses üdini nördinud karjuvast ülekohtust, et suur õde ringis koera saab näidata. Kuid nüüdseks on koitnud ka see päev, mil Marleen ise uhke Borzoiga rihma otsas ringi läheb. Marleeni esimene borzoi oli Rufus, kellega ta juuniorhändleris käis. Rufus käis koos Marleeniga ka pikkadel jalutuskäikudel ning Marleeni sõpradel külas. Seejärel näitas Marleen kõige sagedamini oma sõpra Siili (Philadelphian Sabanna Dar Demon), kes oli ka tema toanaaber ja noort Lipsu (Philadelphian Sabanna Filipp). Ka Siil on vikerkaarele lahkunud, kuid Lips on Marleeni elus olulise koha sisse sättinud.

Kuigi mu tütred on juba suured, armastavad meie borzoid lapsi ja näitustel on nad väga rahul, kui väikesed käed neid silitama tulevad.

# Viivika ja Don Diego. Don Diego jättis lastele oma suuruse ja erakordselt südamliku käitumisega sügava jälje

# Viivika ja Saba suusatavad. Viivika kasvades tuli Sabal õppida lastega arvestama

# Kas sa kõrremahla tahad? Noor Andrew hoidis kennelpäeval ikka omasuguste – laste ligi

# Lapsehoidja

# Puur on kuum koht. Kui hurdad puurist lahkuvad on kohe lapsed platsis

# Marleen & Rufus

# Marleen & Rufus

# Marleen ja Lips :)

# Marleen ja Lips :)